Pressifotonäituse analüüs

Esiteks olin ma šokeeritud, et pressifoto puhul ei pea alati paigas olema kõik ideaalse pildi reeglid, mida seni olen õppinud. Kohati loeb see, et püüad pildile just SELLE hetke. Ja siis pole liiga oluline ei kvaliteet ega perfektne kompositsioon.
Näitus ise oli minu jaoks väga huvitav, kuna ei ole eriti uudistega kursis ning kõik need sündmused piltidel olid minu jaoks uus info.
Pani mõtlema, et mis tunne on olla pressifotograaf.. Koguaeg valvel, nagu tuletõrje?! Kuidas nii elada saab?
Põnev oleks olla mõne päeva pressifotograafi vari!
Tegelikult ma tunnen, et mulle sobib sellist tüüpi fotograafia.. Kus ma pildistan seda, mis toimub. Aga arvan, et pressifotograaf võib end töösse kaotada.. Oleneb, kes ja kus sa oled.. Kuid kui sind on 1 ja sul pole asendajat kasvõi puhkusekski..
Muus mõttes aga tundub pressifotograafi elu põnev. Kunagi ei tea, mis järgmine päev toob. Samas see kaootilisus võib just panna rutiini igatsema.

Minu lemmikuteks osutusid mitmed erinevad pildid.

kunstilised:

portreed:

hästi tabatud hetk: (pilti vürtsitavad jutt ning kaaspilt)

pilt nähtusest mida tavainimene ei näe oma igapäevaelus: 

reportaazid: (lood on alati põnevad, eriti sellised mis sinu elust nii erinevad on)

Pilt, mida ma ei mõista: (ka kirjeldus ei aidanud)

Lõppkokkuvõtteks: pressifotograaf peab olema osav erinevate žanrites, tundma end mugavalt nii stuudios kui paduvihmas. Väga suureks plussiks on otsusekindlus, enesekindlus, motiveeritus saada kätte see klõps. Miski ega keski ei tohi heidutada. Tugevad jäävad ellu!