Portreefotograafia iseseisev projekt

Esialgu oli mõte teha midagi hästi värvilist. Samas ma ei suutnud välja mõelda konseptsiooni.. ja värve. Ilmselt ei keskendunud piisavalt. 

Edasi tuli korraks mustvalge mõte.. 

Siis ükspäev leidsin kappi korda tehes ühe musta naiseliku kehasse kleidi.. panin selga ja mõtlesin, et tahaks seda kanda.. aga selleks peaks ju kaalust alla võtma. Ehk siis ma ei kanna seda.. ja siis mõtlesin, et miks mitte oma modellist sellega pilte teha. Ja must valge mõte sobis ideaalselt. Oligi nagu plaan.

Tahtsin rõhutada naiselikkust, kumerusi ja kurve, näojooni, tulemus pidi olema täiuslik. Miks? Tunnen ise, et olen liiga laisk, et end koguaeg lille lüüa. Samas hullult tahaks olla 100% naine, mitte mugavates tossudes ja teksades ringi käia. Küüsi ka lakkida ei viitsi ja ripsmeid värvida.. kleite kannan vaid suvel ja mantel pole ka mu esimene valik. Need pildid on lahing mu loomuse vastu. Alguses ma seda ei mõistnud. Kui pildid said tehtud ja neid töötlema asusin ning tükk aega juba mööda oli läinud, tekkis arusaam miks ma selliseid pilte tegin. Ja miks selle projekti lõpule viimine venib.. ja miks see töötlemine nii lõputult aega võtab. Esiteks muidugi on mu tehnika kindlasti algeline, teiseks aga tee täiuslikkuseni ei olegi kiire ja lühike. Miks ma seda täiuslikkust taga ajan? Veidi ehk mängib rolli siin neitsi tähtkuju ja perfektsuse/ korra taga ajamine. (Mis loob välja ainult kohati.) Samas aga olen ma ise enda täiuslikuse kriteeriumitest välimuse suhtes päris kaugel.. aga photoshopis on see kõik täiesti tehtav! 

Tahtsin siluetti saada pildile. Samas veidi näole ka valgust. Eeltööks googeldasin:

Silueti jaoks oli vaja kasutada kontravalgust ning selleks oli vaja softboxe. (sai kasutatud strip boxe kuna modell oli pildil täispikkuses ning strip box valgustas teda rohkem). Näole valguse saamiseks tundus hea mõte beauty dish, sest sellega sai teha butterfly valguseffekti. Tundus loogiline, et kui see liiga lähedal on siis see valgustab modelli liiga palju. Ehk siis mõte oli beautydish viia modellist võimalikult kaugele ja tugevus panna kõige nõrgem. Tulemus oli see, et modell oli ikka eest liiga valgustatud ning siluett ei joonistunud välja. Proovisin ka laudauksi. See valgusvihk ei olnud selline, nagu ootasin, kuna need uksed ei hoidnud hästi koos. Samuti oli modell ikka liiga valgustatud ja ei saanud soovitud efekti. Eemaldasin üldse eest valgustuse ja kasutasin vaid strip boxe. Neid ja modelli liigutades saavutasin enam-vähem soovitud tulemuse. Miks enam-vähem, sest sel hetkel ei olnud mul väga ideid kuidas ma saaksin põnevalt vaid modelli nägu ka valgustada, et kontravalguse effekt säiliks. Modell aga oli juba väsinud, kuna tal oli kontsad ning ta pidi olema pigem ebaloomulikes poosides, samuti unustasin korduvalt teda poosist vabastada. Seetõttu jäin selle tulemuse juurde.

Valgusskeemid:

parim pilt 1.

 sellel pildil on hea pilk ja ilme, kuid häirib, et teist kätt veidi ei paista. ja võibolla on näopoolte tumeduse erinevus ka natuke liiga suur..?

 selle pildi puhul mulle meeldib poos. samas aga nägu ei saanud mitte kuidagi paika... ehk siis vale nägu on. ja pilk peaks olema kaameras. kui oleks teine, kõnekam ilme, siis võiks võibolla et jalad ära croppida.

parim pilt2. selle pildi puhul jäid juuksed pea pealt töötlemata. ma ei osanud saanutada kõige paremat tulemust ja siis pigem jätsin nii. samas muus mõttes on see pilt täiesti ideaalne. selle pildi puhul erinevalt teistest modell lamas, ehk siis tal oli mugavam olla ning seetõttu äkki tuli ka näoilme loomulikum. valgusallikana on kasutatud laudauksi ülevalt alla modelli valgustamas. stripboxid on taamal olemas, kuid põhivalgusallikaks laudauksed. 

 täiuslikkus vs reaalsus